Saime kõik endale siia tulles tudengikaardi, mille alusel saame alates 1. aprillist kuni septembri lõpuni (ehk nende suvesemestril) tasuta Alam-Saksi piirkonnas aeglaseid ronge kasutada. Kui sellest esimest korda kuulsin, valdas mind rõõm, siis aga mõningane nukrus, et "kõigest Alam-Saksi piirkond". Pärast googeldamist selgus, et see piirkond on suurem kui Eesti ehk vast ikkagi avastamisrõõmu jagub. 2. aprilli hommikul alustasime oma tudengikaardi kasutamist, kui sõitsime sedapuhku Hamburgi. Ööbisime ilmselt kõige odavamas hostelis, mis Hamburgist leida saab ehk nelja narivoodiga toas. Mind see aga ei heiduta, sest olen maganud eelnevate reiside jooksul ka magamiskotiga rannas, telgiga pargis, puukuuris, verandal jne. Seltskond oli tohutult lõbus. Kuna reisisin koos viie noormehega, siis neil juba jutuvada jätkus ja tihtipeale pidin prillid peast võtma, et naerupisaraid pühkida.
Hamburgis osalesime kõigepeal tasuta linnaekskursioonil (tasuta, aga pärast saad soovi järgi tippi jätta), mis on alati hea variant linnast esmamulje saamiseks. Ronisime kõrge kiriku otsa linnavaate nautimiseks, sõitsime ühistranspordina kasutusel oleva laevakesega, käisime Ameerika mägedel, kõndisime maha väga palju kilomeetreid ning külastasime Saksamaa kõige enam külastatud turismiobjekti: Miniature Wonderland. Viimase kirjeldamine ja fotode näitamine ei ole jällegi päris see, nagu ise seda näha, kuid tegu on justkui minimaailmaga. Käsitsi on valmistatud miniatuursed inimesed, majad, loodust ja isegi miniatuurne lennuväli ning suurkontsert. Täpsemalt saate uurida nende kodulehelt: www.miniatur-wunderland.com/
Minimaailmas oli isegi suurkontserdile kohaselt tualetijärjekord valmistatud.
Päris põnev oli ka läbi maa-aluse või õigem oleks öelda veealuse tunneli jalgsi läbimine. Hamburgi läbib Elbe jõgi ning silla asemel otsustasid nad juba 1911. aastal hoopis 426 meetri pikkuse tunneli ehitada.
Andis päris pikalt vantsida.
Minu jaoks oli väga huvitav ka eriskummalise liftiga sõitmine. Sellel liftil tuleb välja on ka oma nimi: paternoster lift (võite internetist jällegi ise juurde vaadata). Nimelt lift on nö avatud ja see sõidab muudkui üles-alla.
Siin on ka minu tehtud video:
Ühel hommikul Hamburgis hommikusöögilauas kontrollisin rongiaegu, et lennujaama saada ning enesele märkamatult hakkasin avastatut välismaalastest sõpradele eesti keeles seletama. Rääkisin oma 20-30 sekundit ning alles siis sain aru, et midagi on valesti, kui portugali sõber hakkas oma keelt väänama: "Viska õlu üle Ülo õe õla". Olin talle seda eestikeelset keeleväänajat õpetanud ning kui ta poole minu rääkimise pealt seda ütlema hakkas, siis sain aru, et olin neile eesti keeles oma plaane seletanud. Ju oli tegu varase hommikuga ning eesti keel minu sees tundis, et nüüd on vaja end välja elada. Seda keeleväänajat soovitan aga välismaalastest tuttavatele õpetada, saate kõhutäie naerda.
Kolmapäeval lendasin Manchesteri, kus couchsurfisin kaks ööd ühe 3in1 veebidisaineri, fotograafi ja muusiku juures. Veetsime kaks huvitavat õhtut vesteldes ning ühe päeva sain Manchesteris ringi vaadata.
Inglismaal on õnneks enamus muuseume tasuta, nii et nägin näiteks maailma vanimat arvutit, esimest raudteed, mis kulges Liverpoolist Manchesteri ning kahte väga ilusat raamatukogu:
John Reynold´s library
ja Manchesteri keskraamatukogu (central library)
Liverpoolis veetsin toredad 27 tundi. Liverpool meeldis mulle üldiselt rohkem kui Manchester. Pealegi reede õhtul Liverpoolis ringi käies nägime väga palju üleslöödud naisi: parimad kleidid, kübarad, kingad ja muu säärane oli neil just tol päeval seljas. Arvasime esialgu, et kusagil on mõni kontsert või teatrietendus, aga selgus, et tegu on rahvusvahelise naistepäevaga/ratsavõistlusega, mida nad seal siis nähtavasti tähistavad.
Lennuk tagasi Saksamaale tuli Manchesterist ning kui minult Hamburgi lennujaamas dokumenti paluti ja uuriti, kuhu ma edasi lähen (What is your destination?), siis olin mõneks hetkeks täiesti segaduses. Olin paari päeva jooksul nii mitu erinevat linna ja kohta läbi käinud, et pidin lausa korra mõtlema, kust ma nüüd tulin ja kuhu ma lähen. Lennuühendus on niivõrd kiire ja mugav ning ei saa arugi, et kahe tunniga oled juba täiesti uues riigis, kus autod sõidavad valel pool.
Nüüd olen paar päeva olnud tagasi Göttingenis ja päris hea meel oli siia jõuda. Tunniplaan on (praeguse seisuga) paigas ja asjad paistavad laias laastus laabuvat. Küll aga sõidan homme Münchenisse, et saada kokku seal doktorantuuris õppiva eesti neiuga, keda tean Tartu õpingute ajast. Varem on mulle kogu aeg tundunud ühe riigi piires liiklemine lihtne ja odav (sama riik ju!), aga siin tähendab ühe riigi keskpaigast (!) lõunaossa sõitmine vähemalt 6h autosõitu. Polegi päris Tallinn-Võru ots, mis Eestis tundub pika vahemaana. Võtan just sel nädalavahetusel pika reisi ette, sest siin on munadepühad suure tähtsusega ning reede ja esmaspäev on igal pool vaba. Söögikraam tuleb ka juba neljapäeval ära osta, muidu pead mitu päeva tühja kõhtu kannatama.
Seega kuuleb minust jälle ilmselt teisipäeval-kolmapäeval.
Mõnusat munade koksimist ja veeretamist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar