pühapäev, 10. detsember 2017

Mõnest tähelepanekust

Mitmes kohas olen näinud Šveitsi kaarte täiesti ebatavalises suunas, nimelt ei ole neil põhja suund kaardil nö ülespoole, vaid täitsa suvalises suunas. Kord oli see kaardil kusagil paremal, siis üldsegi all. Uurin ja puurin kaarti ning aru ei saa, miks on kõik kohad valetpidi. Ilmselt tahavad nad mägesid idülliliselt kauguses paistmas näidata ning siis ongi kaardid puhta untsus. Mulle on see arusaamatu ja enneolematu, aga hea küll. Näide täna rongist leitud kaardist:
Saab ka nii. Tegelikult on St Gallen Luzernist kirde suunas (tegin meelega kontrastsemaks, et miskit näeks).

Täna Liechtensteini bussi kasutades nägin vist esimest korda tavalises linnaliinibussis põrandal vaipu. Raha on, miks mitte. Jõin ka elu ilmselt ühe kalleima cappuccino - 6 franki (umbes 5,5 eur). Iroonilisel kombel nägin suveniiripoes müügil Šveitsi lipuga rahakassat - tõesti, kui siia tahad tulla, siis hakka aga parem raha kõrvale panema (ilmselt pead rahakassa täitma paberrahaga).

Ilmselt tahan millalgi veel peatuda Šveitsi ühistranspordil, aga praegu annaksin ühistranspordile hindeks 5+. Tahad minna kolme või isegi nelja ümberistumisega kuhugi pärapõrgusse, siis ei valmista see mingit peavalu. Rongid on nii sünkroniseeritud, et saad oma ühelt rongilt minna viieminutilise vahega järgmisele rongile. Järgmises jaamas ootavad sind juba bussid, mis pärast rongide ühele ajale ajastatud kohalejõudmist stardivad umbes kümne minuti jooksul ning peatuvad iga puu ja põõsa juures. Bussid, mis sind pärapõrgu viivad või sealt ära toovad, sõidavad isegi kaks korda tunnis täpselt samadel aegadel. Vau. Rongisõit ise on küll superkallis, aga samas on see väga mugav ja hästi korraldatud ning nähtavasti liiguvad väga paljud just rongidega. Aa ja kui sa jõuad veel oma liinibussis sõites raudteejaama peatuseni, siis on bussis ekraan, mis näitab raudteejaamast väljuvaid ronge, nende platvorme, hilinemisi ja muud.

No kui sa tahad siiski rattaga sõita, siis ka see on edukalt korraldatud.

Täna pakkus nalja "Säga" nimeline bussipeatus :)

Tuleb tunnistada, et saksa keele koha pealt olid mu unistused küll roosade prillide ja teadmatusega varjutatud. Šveitsi saksa keel on täiesti kohatavalt erinev hochdeutsch ehk ülem-saksa keelest, mida räägitakse rohkem põhja-Saksamaal. Näiteks neljapäeval trennis sain teada, et number kolm "drei" on siin "drü". Kui treener minu käest midagi oma Šveitsi saksa keeles küsisin ja ma aru ei saanud, siis selgitasin, et tavalisest saksa keelest saan enam-vähem aru ja siis vahetas oma sõnavara. Neil on sõnad täitsa isemoodi väänatud ning lisaks iga asja kohta oma sõna. Tundub nagu räägitaks hiina keelt või midagi muud mõistetamatut, sest ikka väga keeruline on midagigi mõista. 
Jätame rõõmsalt tähed vahelt ära, reegleid pole, igas piirkonnas räägime teisiti ja küll siis välismaalastel on lõbus. Tegelikult on selline kultuuriline erinevus muidugi huvitav ja tore ning Eestis püüame sellest ju kümne küünega kinni hoida. Välismaalastel on lihtsalt peavalu.
Koolis nad õpivad ja on kohustatud rääkima ülem-saksa keeles; väidetavalt pole neil isegi mitte koolitunde oma saksa keele õppimise kohta, puuduvad reeglid, sõnaraamatud jms (ilmselt need kusagil ikka on, aga šveitslasest töökaaslane neist ei tea). Seega eks ikka osatakse seda ülem-saksa keelt küll, aga rahvas räägib igal pool omasoodu.
Vist oleks "õige" öelda "Sie sind willkommen", aga nemad ütlevad siis natu teisiti.

Lihtsalt tervislik toit vms - hochdeutsch peaks minu hinnangul olema "Einfach gesunds Essen"

Tänasel matkal keset eikusagit majade vahel oli uks lahti ning seal müüdi kohalikku kaupa. Sai osta mett, huulepalsamit, õunamahla jms. Kedagi juures polnud. Jäta aga raha vastavalt hinnakirjale kopsikusse ja võta oma toode kaasa. Ma sain igatsetud koduse maitsega õunamahla.
 Väike konku ja minu õunamahl. Reisikaaslane ostis purgi mett.

Kohalike toodete tarbimisest nii palju, et Šveitslased tarbivad tegelikult väga palju omakandi kaupa. Poes on müügil juust, piim, leib jne just siitkandist. Ilmselt Šveitsi teises otsas on poes tolle kandi tooted. Kõik imporditud tooted on palju odavamad, aga šveitslased ostavad ikka oma kraami. Väga mõistlik, sest nii on parem ju endale, keskkonnale ja kohalikule majandusele. Mõistlik! Keegi ütles selle kohta, et Šveitsi köök polegi niivõrd mitmekesine, aga ikkagi süüakse oma asju ja on keeruline leida igasugu eksootilist importkaupa, sest eelistatakse oma.

Kõige mõistlikum asi ühiselamus, mis üldse olla saab, on nõudepesumasin! Kui muidu jätavad kõik oma nõusid kuhugi vedelema ning keegi ei taha tunnistada, et just tema määris need nõud, siis nüüd on tegelikult üsna ükskõik. Isegi kui nõud kusagil vedelevad, siis ei ole just ülearu suur vaev need masinasse panna ja hiljem puhtana kappi tõsta. Seevastu kellegi musti nõusid ma ise pesema küll ei tormaks. Vähem hallitust, rohkem rõõmu :) 

Tänavakunst.