Ja mis sul mureks on?

Ühikasse saabuvad mitu hiinlast, kes hakkavad ennast aprillikuiseks Zürichis toimuvaks maratoniks registreerima. Ühikakaaslane Han küsib, kas ma ka tulen. "Mis ma ikka selleks Zürichisse pean tulema, ma olen juba selle aja peale Eestis," vastan mina. Han vastu: "Nojah, Eesti on ju nii väike, et sa saad maratoni joostes pool riiki läbi joosta." 

Tõsi ta ju ole.

_____________________________________________________________________________

Vahemärkusena pean ütlema, et mulle on viimasel ajal kohalike vestlusest silma jäänud First World Problems ehk Esimese Maailma probleemid. Majahaldur ütles juba esimesel päeval, et tema näiteks ei viitsi ainult nädalaks Kariibidele või muusse sellisesse kohta sõita, sest nädalaga ei näe midagi (mitte et raha oleks probleem). Laborisse üsna hetkeemotsioonide ajel ostetud tahvelarvuti on liiga aeglane (mitte et seda tegelikult üldsegi vaja läheks). Paar tundi rongis on täiesti piin (kuigi taustal on ilusad mäed ning rong on täpne ja mugav ning ühendused on head). Minu jaoks maitsvad croissantid panevad teisi mõtlema, kust küll paremaid saaks. 

Võib-olla pean rohkem näiteid leidma, aga vahepeal on küll tunne, et no millest me räägime. Eks muidugi igaühe probleemid on nende jaoks kõige suuremad ning kui kohv pole õigel temperatuuril, siis eks see ole kah omamoodi mure. Veider lihtsalt neid teemasid kõrvalt kuulata. Ja siis on kusagil Marokos isehakanud kool, kus noored püüavad koolist väljalangenutele lugemist õpetada ning vaevlevad iga kuu, et oma "koha" st kooli (isetehtud mööbel, prussakad jooksevad ringi, puhta vee võimalused on olematud) eest üüri maksta...

Juhtumisi võõrkeelses spordisaalis

Pikemat aega välismaal olles tuleb tahtmine end regulaarselt liigutada. Õnneks on olemas kõiksugu spordiklubisid ja muud säärast, kuidas end aktiivsena hoida. Erasmuse semestri ajal Göttingenis õppides oli spordihoone minust kiviviskekaugusel ning eksisin sinna päris tihti kas jõusaali või näiteks funktsionaalse treeningu kursustele. Just viimane oli muidugi saksa keeles ning ega ma ka protestinud, vaid võtsin seda just 2in1 võimalusena sporti teha ning saksa keelt õppida. Järgnevad lood spordisaalist, kui sul on teine emakeel.

Göttingenis läksin üsna alguses koos oma tuutoriga joogasse. Üldiselt saab treeneril ju silma lihtsalt peal hoida ning vaadata, kas ja kuidas midagi tehakse. Joogas aga lisandus veel üks aspekt: hingamine. Küll ütles treener einatmen ja siis ausatmen. Teadsin küll, et atmen tähendab hingamist, aga tol hetkel joogas olles ja samal ajal oma keha väänates tundusid miskipärast mõlemad variandid sobivad sisse- või väljahingamiseks. Umbes poole peal sain ikka selgeks, kudapidi peab kopse lõõtsutama. Tagantjärgi on muidugi loogiline, et ausatmen tähendab väljahingamist (nt ausfahrt - väljasõit; eingang - sissepääs). Sain väga praktiliselt selgeks, mis mida tähendab.

Funktsionaalne treening oli väga huvitav. Polnud seda enne harrastanud, aga üldiselt on treeningus kuni (vähemasti Göttingenis oli) 12 inimest. Alustatakse isemoodi harjutustega keha liikuvuse parandamiseks ning vahest lõpeb trenn justkui ringtreeninguga, kus erinevad harjutused roteeruvad. Nii juhtus ka kord, kui üheks ringtreeningu harjutuseks oli väga raske köie tõmbamine, mis pooli peal ringi käib ning seda pidi tegema 60 sekundit järjest.

Allikas: pinterest.ch

Umbes sellist köit pidi üksi tõmbama.

Keskendusin köietõmbamisele nii suure hooga, et sulgesin silmad ja mõtlesin, et köie otsas ripu pere ja pean neid kaljult üles tõmbama. Enamus treeningust on ju niikuinii peas kinni. Minu suure keskendumise peale ma ei kuulnudki, kui treener oli öelnud, et 60 sekundit on läbi ja võime ruttu järgmise ringtreeningu harjutuse juurde asuda. Sain 60 sekundit möödumisest alles siis teada, kui trennikaaslane mu õlale koputas, et enam pole vaja köit sikutada 😃 Hakkasin ise naerma, aga trennikaaslased vaatasid küll vist kohtlase pilguga: kas mul on veel trenni lõpuks tõesti nii palju energiat alles, et vaja üle aja harjutusi sooritada? Üsna tõenäoliselt oli aga asi selles, et võõrkeeles on palju lihtsam mõnd fraasi kõrvust mööda lasta. Oli see nüüd treeneri suust ergutus või miskit muud?

Mõni aeg tagasi käisin siin St Gallenis bodypumpis. Üldiselt tehakse selles trennis kangi abil erinevaid harjutusi, küll kükke ja muudki. Šveitsi saksa keel on eriti hull ning siin on hoopis raske arvata, millest treener räägib (kusjuures tunniaja rongisõidu kaugusel olevas Zürichis pidavat juba palju lihtsamini arusaadav dialekt olema). Trennis vaatan tavaliselt teiste pealt, mis raskusi nad järgmiseks harjutuseks kangile panevad. Nägin küll, et mindi endale lisaraskuseid tooma ja sellest sain ka aru, et kangile pandi ainult 1+1 kg, aga lisaraskuse toomise vajadusest ma aru ei saanud. Mõtlesin, et mul on piisavalt erinevaid raskuseid olemas. Harjutuste juurde asudes sain pihta, miks lisaraskuseid toodi: kang+1+1 kg olid ühe harjutuse jaoks ning väga ruttu vahetati lihtsalt 1+1 kg hantilte peale. Minul aga neid ülearuseid ühekiloseid raskuseid ei olnud... Olid 2*2,5 kg. Mis seal siis ikka, surusin hambad ristis harjutused raskemate raskustega ära teha.
Võib-olla ongi võõrkeelses trennis parem käia: teen harjutusi kauem kui vaja ja suuremate raskustega kui vaja?

Meenutuseks pilt Göttingenis olnud spordipäevast, kus olid kõik võimalikud ja võimatud spordivõistlused, meie mängisime tol päeval tavalist jalgpalli. Taustaks aga hoopis inim-lauajalgpall või kuidas nüüd õigem oleks öelda... Näete pildilt isegi!

Möödunud aasta - 2017

Alustan kõigepealt sellest, et olete olnud õigel teel, kui olete mu blogil silma peal hoidnud. Nimelt valis Delfi mind möödunud aasta parimaks tudengiblogijaks :)

_______________________________________________________________________________

Minu jaoks oli möödunud aasta erakordne ja eriline. Aasta jooksul käisin vist õigesti kokku lugedes 16 eri riigis, lendasin 21 lennukiga, sain teist korda tädiks, töötasin mitmes eri kohas, tutvusin väga paljude erakordsete inimestega ja palju muud. Toon siia pildimaterjalide abil näiteid minu eredaimatest seiklustest ja kogemustest ning kohati täiesti vastandlikest emotsioonidest.

Absoluutsest Sahara kõrbe vaikusest...

... Oktoberfesti kolm nädalat kestva kõrvulukustava mürglini

Euroopa Keskpanga kõrghoonest...

...väikese külapoekeseni Atlase mägedes, mida oleks saanud tõepoolest vist üsna tühise raha eest tühjaks osta (suur kuhi komme kõigest 5 eurosenti).

Bordeaux veinide degusteerimisest...

...mitmete ühiste kokkamisõhtuteni Göttingenis.

Euroopa kõrgeimast liivadüünist Dune du Pilat (500 m lai, 2,7 km pikk, 110 m kõrge)...

...ennenägematu lumetormini, kus nähtavus oli vahepeal hinnanguliselt 20-30 meetrit.

Maailma pikimast rippsillast Harzi mägedes (483 m pikk)...

maailma pikima suusatunnelini Austia Alpides (Hochjoch 476 m)

...ning maailma pikima veealuse tunnelini Hamburgis (426 m).

Olla esimene inimene, kes saab öelda õepojale, et tal on nüüd vend...

ning õnnitleda enda vanaema 90 juubeli puhul.

Näha ainukesi Euroopas looduslikelt elavaid ahve Gibraltari poolsaarel ning lasta end oma rumalusest püksisäärest sikutada (ärge hakake söögipakenditega ahvide juures krabistama)...

... kuni kaamlisõiduni kõrbes.

Käia oma kauaaegsete sõprade pulmas ja tunnistada nende paaripanekut...

... kuni Maroko berberite (enne araablaste tulekut kohalik rahvas) külapulmas osalemisega.

Süüa elus esimest korda austreid, kus need peaksid olema maailma parimad (Gujan-Mestras Prantsusmaal)...

... ning proovida kaktuse vilja.

Näha maailma suurimat autotehast - Volkswageni tehast Wolfsburgis...

...dinosauruste kivistunud jälgi...

... ning üleni siniseks värvitud linna Chefchaouen.

Külastada Pariisi...

... ja näha Beatles monumenti Liverpoolis.

Magada nomaadide koopas...

... ja näha käsitsi tehtud minimaailma (Miniature Wonderland - külastatuim turismiobjekt Saksamaal Hamburgis)

Tantsida kuumavereliste lõunamaalastega Ladina-Ameerika rütmide järgi...

...ning tantsida koos berberi lastega nende improviseeritud laulu saatel, samal ajal vana kühvli abil rütmi tagudes.

Käia kinos vaatamas Keskkoolimuusikali (High School Musical) koos teiste tudengitega, kus saal laulab kõikidele lauludele kõva häälega kaasa, süüdatakse romantilistes kohtades välgumihkleid ning juubeldatakse-ohatakse kõigis võimalikes ja vähemvõimalikes kohtades...

...ning laulda volbriöö õhtul Bremenis nukralt ja igatsevalt Eesti tudengilaule.

Näha Euroopa suurimas mägipargis Kasselis valgus- ja veeetendust...

...Šveitsi kõrgeimat juga Seerenbachfälle (585 m)...

...kannatada üle neljakümnekraadist kuuma ning juua päevas üle 4 liitri vett tualetti kasutamata.

Näha ilutulestiku võistlust Brnos...

... ning määramatu hulka kahureid Suomenlinna kindluses Soomes.

Olla justkui ise mõnes mõttes müügiobjekt Oktoberfestil...

...ning tunda end väärtustatud töötajana tunnustatud laboris Šveitsis.

Matkata Alpides mäeahelikel...

...turnida Püreneedes...

...ning Atlase mägede kuival maastikul ja kanjonis.

Siia vahele jääb veel palju muud, kohtumisi ja laialiminekuid, rõõmu ja ka nuttu. Olen tänulik kõigile sõpradele ja lähedastele, kes mind on aasta jooksul toetanud, minuga koos asju ette võtnud või on üleüldse minu jaoks olemas olnud (pere, kes pole veel õnneks loobunud mind koju ootamast ja sobivaks kuupäevaks sauna kuumaks kütmast). Ma ei oleks kunagi arvanud, et mul saab olema nii häid sõpru nii erinevatest riikidest. Kõik portugaallased, itaallased või mehhiklased ei olegi meist, eestlastest rumalamad või muidu halvemad. Nende seas on laia silmaringiga, abivalmis ning erakordselt huvitavaid inimesi. 

Soovin teile kõigile rõõmsat uut aastat. Soovin, et näeksime ebaõnnestumistes võimalusi õppimiseks, suurelt unistamist ja unistuste täitumise poole samm-sammult liikumist.