Juhtumisi võõrkeelses spordisaalis

Pikemat aega välismaal olles tuleb tahtmine end regulaarselt liigutada. Õnneks on olemas kõiksugu spordiklubisid ja muud säärast, kuidas end aktiivsena hoida. Erasmuse semestri ajal Göttingenis õppides oli spordihoone minust kiviviskekaugusel ning eksisin sinna päris tihti kas jõusaali või näiteks funktsionaalse treeningu kursustele. Just viimane oli muidugi saksa keeles ning ega ma ka protestinud, vaid võtsin seda just 2in1 võimalusena sporti teha ning saksa keelt õppida. Järgnevad lood spordisaalist, kui sul on teine emakeel.

Göttingenis läksin üsna alguses koos oma tuutoriga joogasse. Üldiselt saab treeneril ju silma lihtsalt peal hoida ning vaadata, kas ja kuidas midagi tehakse. Joogas aga lisandus veel üks aspekt: hingamine. Küll ütles treener einatmen ja siis ausatmen. Teadsin küll, et atmen tähendab hingamist, aga tol hetkel joogas olles ja samal ajal oma keha väänates tundusid miskipärast mõlemad variandid sobivad sisse- või väljahingamiseks. Umbes poole peal sain ikka selgeks, kudapidi peab kopse lõõtsutama. Tagantjärgi on muidugi loogiline, et ausatmen tähendab väljahingamist (nt ausfahrt - väljasõit; eingang - sissepääs). Sain väga praktiliselt selgeks, mis mida tähendab.

Funktsionaalne treening oli väga huvitav. Polnud seda enne harrastanud, aga üldiselt on treeningus kuni (vähemasti Göttingenis oli) 12 inimest. Alustatakse isemoodi harjutustega keha liikuvuse parandamiseks ning vahest lõpeb trenn justkui ringtreeninguga, kus erinevad harjutused roteeruvad. Nii juhtus ka kord, kui üheks ringtreeningu harjutuseks oli väga raske köie tõmbamine, mis pooli peal ringi käib ning seda pidi tegema 60 sekundit järjest.

Allikas: pinterest.ch

Umbes sellist köit pidi üksi tõmbama.

Keskendusin köietõmbamisele nii suure hooga, et sulgesin silmad ja mõtlesin, et köie otsas ripu pere ja pean neid kaljult üles tõmbama. Enamus treeningust on ju niikuinii peas kinni. Minu suure keskendumise peale ma ei kuulnudki, kui treener oli öelnud, et 60 sekundit on läbi ja võime ruttu järgmise ringtreeningu harjutuse juurde asuda. Sain 60 sekundit möödumisest alles siis teada, kui trennikaaslane mu õlale koputas, et enam pole vaja köit sikutada 😃 Hakkasin ise naerma, aga trennikaaslased vaatasid küll vist kohtlase pilguga: kas mul on veel trenni lõpuks tõesti nii palju energiat alles, et vaja üle aja harjutusi sooritada? Üsna tõenäoliselt oli aga asi selles, et võõrkeeles on palju lihtsam mõnd fraasi kõrvust mööda lasta. Oli see nüüd treeneri suust ergutus või miskit muud?

Mõni aeg tagasi käisin siin St Gallenis bodypumpis. Üldiselt tehakse selles trennis kangi abil erinevaid harjutusi, küll kükke ja muudki. Šveitsi saksa keel on eriti hull ning siin on hoopis raske arvata, millest treener räägib (kusjuures tunniaja rongisõidu kaugusel olevas Zürichis pidavat juba palju lihtsamini arusaadav dialekt olema). Trennis vaatan tavaliselt teiste pealt, mis raskusi nad järgmiseks harjutuseks kangile panevad. Nägin küll, et mindi endale lisaraskuseid tooma ja sellest sain ka aru, et kangile pandi ainult 1+1 kg, aga lisaraskuse toomise vajadusest ma aru ei saanud. Mõtlesin, et mul on piisavalt erinevaid raskuseid olemas. Harjutuste juurde asudes sain pihta, miks lisaraskuseid toodi: kang+1+1 kg olid ühe harjutuse jaoks ning väga ruttu vahetati lihtsalt 1+1 kg hantilte peale. Minul aga neid ülearuseid ühekiloseid raskuseid ei olnud... Olid 2*2,5 kg. Mis seal siis ikka, surusin hambad ristis harjutused raskemate raskustega ära teha.
Võib-olla ongi võõrkeelses trennis parem käia: teen harjutusi kauem kui vaja ja suuremate raskustega kui vaja?

Meenutuseks pilt Göttingenis olnud spordipäevast, kus olid kõik võimalikud ja võimatud spordivõistlused, meie mängisime tol päeval tavalist jalgpalli. Taustaks aga hoopis inim-lauajalgpall või kuidas nüüd õigem oleks öelda... Näete pildilt isegi!