Keelelood

Võib-olla on teid see keeleõppe jutt juba ära tüütanud, aga puudutan siiski keeleõpet veelgi. Minult on ikka uuritud saksa keele õppe kohta, aga pean ausalt ütlema, et lisaks saksa keele õppimise soovile oli mul kohe alguses plaanis ka inglise keele oskust parandada. Olen küll ringi rännanud ja palju Eestiski inglise keeles õppinud, aga pikka aega emakeelest eemal olla on siiski miskit muud. Arvan, et ajaga on mu inglise keele oskus siin siiski palju paremaks läinud. Probleem on muidugi selles, et enamus siinolijatest on inglise keele mitte emakeelena kõnelejad ehk tõenäoliselt räägivad ka nemad vigaselt. Minuga samas ühikas elab üks Iiri neiu Alison ning ühel hetkel arvasin juba: "Tore! Saan tema aktsendist kenasti aru!" Just samal hetkel helistas talle tema ema ning kui ta oma "päris" inglise keeles jälle rääkima hakkas, siis pidin oma õnneliku mõtte maha matma.

Ühel hetkel ütlesin oma sakslasest ühikakaaslasele, et ta võiks minuga edaspidi saksa keeles rääkida. Seepeale hakkas ta aga minu jaoks liiga kiiresti ning keeruliselt rääkima ning kui küsisin lauses olnud ühe võõra sõna kohta, siis ta vist lõi käega, et ju ma ei saa tuhkagi aru ning jutt läks ikka inglise keeles edasi... 

Möödunud esmaspäeval sain kätte oma esimese eksami tulemuse, milleks oli saksa keele grammatika B1. Olen nüüd kahemees.

Tegelikult tähendab siin kaks meie nelja, sain 84% millega peaks vist suhteliselt rahule jääma. Mõned on siin ju mitmeid aastaid saksa keelt õppinud või Saksamaal elanud ja tegid minuga sama kursust, nii et pole viga. Eks muidugi perfektsionism närib, aga vahet pole. Saime semestri jooksul õppejõule saadetud kogutud jutukestest raamatukese ka. Saan endale teinekord unejuttu lugeda, sest õhtuti saksa keele grammatika õppimine on mulle semestri jooksul parima une garanteerinud.

Minu üks jutukestest on vasakul.

Päris viimases seminari, kui saime oma hinded teada, siis umbes pooled kursusel osalejatest läksid veel eksamit kirjutama. Meie, kes olime juba eksami kirjutanud, sisustasime senikaua aega grammatikamängudega. Moodustusid kahesed tiimid Männer ja Frauen. Väga intensiivselt isegi taimeriga aega mõõtes pidime kiirelt eri sõnadega lauseid moodustama. Kokku oli neli eri vooru kõige semestri jooksul õpitu kohta ning meie "Frauen" tiim võitis! Tore! Ju siis ei olnud eksam ikkagi õnne peale.

Meie võit 53 punktiga meeste 51,5 vastu. Viimases raundis tuli neile üks abiline tiimi juurde.

Sama iiri neiu ning veel paar inglise keelt emakeelena kõnelejat on kurtnud, et kõik tahavad nendega inglise keeles rääkida ning seepärast on neil võõrkeelte õpe nii raske. Partick USA-st oli ühel hetkel päris kurb, et ta ei oska korralikult ühtegi muud keelt ning et enamus inimesi õpivad ju inglise keele nii või teisiti ära. Suure šoki sain siis, kui Patrickul külas olev Rachel ütles, et ta on monolingual. Mõne aja õppis hispaania keelt, aga praktiliselt ei mäleta ta mitte midagi. Kahju kohe, sest erinevad keeled panevad minu meelest mõtte hoopis teisiti tööle, avardavad tohutult maailmapilti, kultuuriruumi jne. Eks inimesed ole muidugi erinevad ning kindlasti oskab ta palju muid asju. Võiks ju küsida, miks mina ühtki pilli korralikult mängida ei oska?

Hollandi keel on saksa keelega ikka väga sarnane. Hollandi neiu Anna tahtis mulle tuua näite, et nii sarnased nüüd ka ei ole ning ütles miski erinevuse ajavormide kohta. Tema toodud keelte erinevus paistis mulle siiski näitena keelte sarnasusest. Igatahes hakkan aru saama, et tõepoolest pärast nelja-viie keele korralikult selgeksõppimist tuleb iga järgmine keel kindlasti palju lihtsamalt. Hollandlased saavad saksa keelt võrrelda kohe oma keelega, mina tõlgin enne asjad inglise keelde ja sealt üritan endale asjad saksa keeles selgeks teha.

Kui keegi peaks midagigi küsima eesti keele kohta, siis lükkan neile koha nina alla veebruaris Bordeaux´s couchsurfi võõrustaja käest saadud pildi. Tegu on keelepuuga ehk millised keeled on omavahel ühendatud.

Noh, kas leidsite eesti keele üles? Ei oskagi kohe midagi öelda, kui inimesed kurdavad, et võõrkeeli on raske õppida, näiteks hispaania keele taustalt inglise keelt või muud säärast. Keeruline on neile selgitada, et eesti keeles ei ole asjadel sugu (näiteks saksa keele õpetaja ei suutnud aru saada, et laud on lihtsalt laud ning see pole mees-, nais- ega kesksoost), meil pole eessõnu ning kasutame täitsa edukalt 14 käänet. Ma pole nüüd küll oma kaheksa aastast väikevenda vahetussemestri jooksul palju näinud, aga olen siiski temaga vesteldes üritanud kuulata, kuidas ta keelt õpib ehk kuidas me kõik need käänded endale maast madalast selgeks teeme. Viimatine näide meenub sõnaga hüljes. Nägime hüljeseid - hülgeid. Vend sai aru, et nüüd tuleb keeruline sõna ja kuidas seda nüüd küll suus õigeks väänata? Huvitav. 

Muidugi on eesti keel naljakas kah. Üks esimesi asju, mis teistes keeltes teada tahetakse on klaase kokku lüües terviseks. Oh jummel, mis versioone sellest sõnast ma kuulnud olen!

• turvaseks
• terviseski
• turboseks
• superseks
• ...

Naljakas oli kuulda, kuidas hispaanlased meie pealinna Tallinnat hääldavad. Hispaania keeles hääldatakse kaks kõrvutiasuvat L-tähte ij. Näiteks nende roog paella hääldub paeija vms. Seega muutus Tallinn mingisuguseks naljakaks Hiina linnaks Taijinn. Hispaania keele j hääldub h-ks ning kui nad nüüd selle jutu peale kirjutaksid "haha kui naljakas", siis neil oleks see "jajajaja" = hahahaha.

Üks Süüria neiu minu ühikast vahetas ükspäev oma toast kirjutuslauda välja. Algus aitasime teda veidi ning arvasin, et rohkem ta abi ei vaja, aga natukese aja pärast nägin, et ikka veel on üks laud siin, teine seal jne. Eestis oleksin tahtnud öelda: "No mis sa siin mööbeldad?!", nagu ikka naljaga öeldakse. Inglise keeles ma paraku vastet ei tea, aga kuna Möbel tähendab saksa keeles samuti mööbel, siis seletasin talle siiski oma väljendi kuidagi ära. Muideks lihavõtete ajal Baierimaal käies ütles eesti neiu Evelin huvitava märkuse, et paljud uhked sõnad on tulnud eesti keelde saksa keelest. Huvitav on selle peale mõelda ja ehk on tõesti nii, näiteks peegel = Spiegel; kleit = Kleid, kelder = Keller.

-------------------

Kahjuks on kätte jõudnud aeg, kus inimesed pakivad kotte ning hakkavad Göttingenist vaikselt lahkuma. Minul on veel ees kolm eksamit täitsa juuli lõpus. Väldin kõiksugu pikemaid reise ning üritan juba aegsasti valmistuda. Kõige keerulisem saab olema loodusühendite keemia, sest kõigest 3 EAP-d andvat loengut andis semestri jooksul kolm eri õppejõudu, lisaks oli seminar kahe eri õppejõuga. Lahendasime palju ülesandeid, tohutult reaktsioonimehhanisme nii ühendite biosünteesist kui ka keemilisest sünteesist ning keegi ei ütle, mis on tegelikult oluline selgeks õppida ning mis on lihtsalt lisainfo. Tundub "natukene" hoomamatu. Sama probleemi kurtis viimases loengus ka üks kohalik neiu, seega võib olla tegu lihtsalt selle õppeaine probleemiga. 

Nägin huvitavat õppeainele tagasiside andmist. Saksa moodi "kiviaegse" süsteemiga täitsime (saksa keeles) tagasiside paberid, kuhu tuli linnukesi teha õigesse kasti. Tagasisidelehed pistis õppejõud ümbrikku, klammerdas kinni ning andis ühele tudengitest, kes selle ümbriku ise dekanaati viis. Anonüümsus ja korrektsus paistab olevat siiski tagatud. Üleüldiselt on kõigis loengutes õppejõud palju tagasisidet küsinud, st nii poole semestri pealt kui nüüd muidugi semestri lõpus. Neid paistab see reaalselt huvitavat ning tudengid ütlevad, mis neile meeldis või ei meeldinud. Tore, sest konstruktiivne kriitika viib edasi.